Krimmis

Esimese päeva õhtuks jõudsime poola. Pimedas ja vihmas sai telk üles pandud. Hommikki oli sompus, mis kasvatas lõunapoole kiirustamise indu veelgi.

Knib. Ukrainas hääletamine miskipärast hästi välja ei tulnud. Kuigi tegelikult palju ei proovinud ka.

Looduslikult kasvavaid kreeka pähkleid leides lööb korilase instinkt välja.

Merelt lähenes mürina ja vihmaga äikesepilv. Hea oli koopaõnaruses teed keeta ja pilveaukudest alla orgu piiluda.

Meretuul lükkas viimased pilveräbalad mööda orgu minema. All paistab Alushta ja Must meri.

Tõus oli vahepeal küllaltki järsk, aga mägede kõrgemad osad olid taas lauged ja kodusema ilmega rohumaad.

Pilve sees on pime.

Laagrirebane. Nuias süüa, aga pudrust ei tundunud hoolivat.

Viinamarjad söötis põllul maitsesid lääge-magusalt, aga hästi.

Depressiivpardid. Öösel sõitis ringi valju pläriseva muusikaga pardikonvoi, mida juhtis ülimalt tüdinud näoga mees.

Päeval pardid puhkasid.

Salakaladega. Tädi lubas miilitsa kutsuda, kui veel teda pildistan.