Üle pika aja jälle Linnurabas

Luhad on ikka vee all. Kollasele võhumõõgale meeldib.


Peremees tegi varahommikust jalutuskäiku.


Polnud vihmas ammu pildistanud. Ootamatult mõnus, vihm lisas meeleolu.




Olgugi, et olen sealkandis juba aastaid hulkunud, suudab see paik vist lõputult üllatada. Alguses tundus, et on ainult soo ja luhad. Mida rohkem käia, seda eriilmelisemaid paiku avastad. See biotoobiline mitmekesisus loob ka liigilise mitmekesisuse. Ehk jõuan kunagi kõigist neist elanikest pilti ka teha. Seekord tuli ainult eresinine laik rohelise keskel, mida siin näidata ei kannata. Pildil olev lehelind jälgis samal ajal ülevalt mu püherdamist.